Kinomaja

Esitlusele tulevad kõige põnevamad ja innovaatilisemad noorte talentide tööd üle kogu Euroopa, aga ka kaugemalt, sel aastal näiteks Austraaliast (“Subliminal mind”). Tiheda konkurentsi ning maineka rahvusvahelise žürii abil on kokku välja valitud 35 parimat tööd 17 riigist, kes said esitlusvõimaluse NEU/NOW 2011 LIVE festivalil Tallinnas!

NEU/NOW LIVE Festivali filmiprogrammis tulevad esitamisele 10 lühifilmi ning nende seas on ka üks töö disaini ja teine kujutava kunsti valdkonnast. Viimased kaks avaldatakse filmiprogrammis selleks, et suurendada interdistsiplinaarset suhtumist aga ka seetõttu, et nende kahe töö seos filmiga on silmnähtav ja teostus väga professionaalne. Seetõttu otsustati neid esitleda galerii asemel kinosaalis, mis on filmiprogrammi osas uudne lähenemine.

„Störfaktor“
Manuel Wiedemann

Störfaktor pakub vaatajatele nägemuse hiphopi skeenest, tulvil vägivalda ja sotsiaalseid probleeme.

Hiphopi skeene inimeste kohta on väga palju eelarvamusi ning autor on tahtnud näidata, et kui vaatad seda päris lähedalt, siis näed “tänava” loomingu tugevust.

Film räägib iseenda eest ja saadab vaatajale sõnumi, et noorsookultuuris on probleeme.

„Packed like Sardines“

Stella Salumaa

Stella Salumaa animeeritud lühifilm on mehest, kes elab kinni pandud kilukarbis. Ta eelistab üksindust ja ihaleb oma enda ruumi järele, niisiis üritab ta põgeneda - kuid elu väljaspool ei ole lihtne; massid leiavad ta alati üles. Lõpuks otsustab ta tagasi karpi minna, et muuta selle koha tähendust.

See film on elust suures inimmassis ja sellest, kuidas inimestel ei ole ruumi, mis oleks vaid nende päralt - see on privaatsuse puudumisest.

„Smile“

Chloe Rodham

„Smile“ on stop-motion film, mille tegevus toimub tsirkuses. See on mittetoimuv armastuslugu kahest heidikust, akrobaadist ja klounist, kes on oma rollis kinni ning ei suuda etendatud romantikat reaalsusesse tuua.

Filmi erilisus peitub traditsioonilise nukufilmi ja käsitsi maalitud taustade koosluses. See eriline käsitsi tehtud stiil loob hämara, intrigeeriva ja maagilise atmosfääri.

 „Ticho“

Slavomir Zrebny

Draama, komöödia ja ulme piire ületades on Slavomir Zrebny "Ticho" lühifilm mehest, kes otsib vaikust. Ükskõik kuhu ta ka läheks, leiab ta rahu asemel müra ja meelehärmi - kuni ta lõpuks taipab, et ainus koht, kus leida vaikus on tema enda sisemaailm.

Film, mis näitab ühel inimesel lasuvat sotsiaalset survet ning soovi leida enda identiteet. Filmi viimast osa võib kirjeldada kui stiliseeritud kafkalikku groteski, milles on ka orwellikke ulme elemente.

 „The New and the Other“

Joseph Carauna

Joseph Carauna “The New and the Other” on animatsioon piiratud kogukonnast - sellisest, mille elanikud on paigutatud sinna elama oma tagurlikus rutiinis.

Küllalt tihti on inimene enda rutiini “kastis” kinni, tal on seal mugav, kuna kõik on tuttav ja teada. Tihti õpib ta mõne mõttega elama ja muutub ise selleks. Rutiin hakkab elama oma elu, mis näib püsivat ja on muutustele immuunne. Mis aga juhtub kui keegi on piisavalt uudishimulik, et minna kastist välja?

„Menu“

Daniel Djamo

"Menu" on Daniel Djamo film naisest, kes teda kasvatas, ja osa suurest video- ja fotoprojektist "Buni", mis koosneb 160 tunnist filmitud materjalist ja umbes 500 fotost.

2009. aastal hakkas Djamo naist filmima ja pildistama, et proovida aru saada, mida “lahkumine” tähendab, ja ühtlasi selleks, et tema vananemist dokumenteerida ja surematuks muuta. 

Varsti sai sellest nagu viimane päevik, viimane asi, mille jätab armastatule maha naine, kellel on süvenev kolorektaalne vähk ja diabeet.

„Karet“

Shira Pinczuk

Samariitlased on sama vanad kui piibel. Karet, või Välja juurimine, on karmim karistus neile, kes piibli järgi ei ela. Naised, kes ei nõustu peresiseste abieludega jäetakse maha ja kogukond unustab nad.

Israel on vastuolude maa, kus elu on nii kompromissitu kui üks traditsioon võib olla. Samariitlasi on tabanud eriline olukord Iisraeli-Palestiina konflikti näol: nad on kahe vahel nii ajalooliselt kui ka geograafiliselt. Selles filmis keskendub autor nende sundkokkuviimisele rajatud ja perekonnasisesele abielu traditsioonile, mis on ühtsuse säilitamiseks ja assimilatsiooni tõrjumiseks väga olulised.

„Subliminal Mind“

Alya Manzart

Alya Manzarti “Alateadvus” on kolme-minutiline mustvalge tantsufilm, mis näitab mänguliselt ühe tütarlapse mõttemaailma eritasandeid. Alateadvuses toimuv on pandud tantsu, kus tantsijad elavad läbi sümboolsete elementide. Alateadlikul on siin oma koht, see käib me kannul ja taastöötleb mälu. See unistab, ronib, ja kukub alateadlikku mõttemaailma vette.

Autor oli tantsijana huvitatud sellest, mis asub meie mõttemaailma pinna all, selles tabamatus vesises reaalsuses, mis elab meie teadlike piiride taga.

„Digital Therapy“

Cian McKenna

“Digitaalne teraapia” sai alguse kergemeelse ja natuke humoorikana, et rõhutada sotsiaalmeedia olulisust ja kasu ühiskonnale. Projekt on mõjus, kummalise loogikaga meediaprojekt, mis arutleb tema enda olulisuse ja eksistentsi üle.

“Digitalne teraapia” sai alguse vajadusest kahelda teadmistes, mida sotsiaalmeedia ja meie igavesti suurenev online-elu meile pakub.

„Occidental Totems“

Sebastien Berthier

Film, mis uputab vaataja vastuolulise kunstniku, Jacob Epsteini, ellu. Kaasaegse skulptuuri teerajaja ja Henry Moore’i õpetajana kujundas Epstein Lõuna Rhodesia Volikogu Londonis fassaadi(praegu Zimbabwe saatkond) kaheksateistkümne kujuga, mis hiljem kolonialistide poolt hävitati.

Sebastien Berthieri viieteistminutilises videos äratatake Epstein ellu, ta selgitab oma töö dünaamikat ja räägib sellest, kuidas asjad amokki jooksevad.  Berthier loob hübriidse jutustaja, kes esitab läbi skulptuuride kolonialismile ja uus-kolonialistlikkule mõjule uue nägemuse.

Mida saab kunstnik teha kui tema tööde sümbolism on suurem kui ta ise ja viib ta hukatusse?

NEU/NOW Festivali peakorraldaja on Euroopa Kunstikõrgkoolide Liit (ELIA – European League of Institutes of the Arts) juba kolmandat aastat ja nende selle aastane partner Eestis on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Info ja programm   www.neunow.com